UkuzibandakanyaUkulima

I-scabiosis. Ukulima kwiimbewu

Abalimi abaninzi bafuna ukuthenga izityalo ezinjalo, okwangoku ngexesha elihle kwaye zingenakuthobela ukunyamekela, intyatyambo enjalo i-scabiosa. Ukulima okuvela kwimbewu kuthathwa njengendlela ebalulekileyo yokuvelisa kwayo, nangona inani leemimiselo ezingapheli zinganyuswa ngokuhlula ihlathi. Umhlaba wasezityalo wesityalo yi -Yurophu yaseYurophu. Kukho iintlobo ezininzi ze-scabiosa, ukuphakama kwayo kuyahluka ukusuka kwi-30 cm ukuya kumitha, kwaye phakathi kwemibala ethandwa kakhulu eluhlaza okwesibhakabhaka, emhlophe, emfusa, i-violet, i-pink, ebomvu, eluhlaza okwesibhakabhaka, kukho iindawo ezimnyama ezibonakala zimnyama.

Iintyatyambo zihle kakhulu, i-capitate enkulu okanye i-globular inflorescences iyakunqunyulwa ngezimbali, amaqabunga abonakala njengeentaka zeentaka. Kukho iintlobo zendalo ezingapheliyo zonyaka, kwaye ukususela kweso sityalo kuyo, kuxhomekeke ekunyamekeleni nasekuzalweni kweentyatyambo ezifana ne-scabiosis. Ukulima okuvela kwimbewu ayibangeli naluphi na ubunzima nakubalimi abanamava. Isityalo sivame ukuqhakaza ngoJulayi, kodwa oku kuxhomekeke kwixesha lokutshala izithombo.

Ukuba ufuna ngokwenene ukunyamezela ukutsala kwe-scabiosa kusasa, kufuneka uhlwayele imbewu kwiibhokisi ekupheleni kukaFebhuwari okanye ekuqaleni koMatshi. Izithombo ziya kubonakala ngeveki, ubuninzi beebini. Izithombo zityalwe kwindawo evulekile ngoMeyi, kumgama malunga no-20 cm omnye komnye, ngoko kuya kuziva kukukhulu ukuziva utyholi. Ukukhula kwembewu kunokwenzeka kwaye kumhlaba ovulekileyo, kuba oku kuyimfuneko kwisiqingatha sokuqala sika-Apreli ukuba uhlwayele ebhedeni. Isityalo singabinqabile, ngoko akufanele ukwesaba ubusika busuku. Abanye abalimi baqhele ukutyala imbewu phantsi kwebusika kwindawo evulekileyo, kwaye amahlumela aya kubonakala ekuqaleni kwentwasahlobo kwaye intyatyambo iya kutshabalalisa ngokukhawuleza.

Umhlaba wokunqongophala yiyona nto ifunwa yi-scabiosis. Ukukhula kwezimbewu ezivela kwiimbewu kukuvumela ukuba ufumane isityalo esinempilo esiza kutyhutyha ngeentsuku ezingama-60-75 emva kokuhlwayela. Iindawo zilungele ukukhetha ilanga, kuba le ntyatyambo inothando. Umhlaba kufuneka ube nobutyebi kwi-humus, ukungathathi hlangothi kunye nokucinywa. Ngaphambi kokutshala izithombo, kubalulekile ukwenza i-humus okanye umquba kwibalo yebhakethi nganye kwimitha yesikwere.

Umbalela unqabile kakhulu kwi-scabiosis. Ukukhula le ntyatyambo akusiyo yonke inkathazo, kuba akukho phantse ukuba kuyimfuneko. Ukunceda kuyimfuneko ngokumodareyitha, kwaye kwangoko kuphela kwimozulu eshushu kakhulu, emva kokuthambisa umhlaba unqweneleka ukukhulula. I-scabioses engapheliyo ingashunyayelwa kungekhona ngembewu, kodwa ngokuhlula isiqithi. Le nkqubo yenziwa entwasahlobo okanye ekwindla. Ngokuqhelekileyo, intyatyambo iyakunyamezela ukutshintshwa kwantluphi na. Ngona ngexesha leentyantyambo, akuyi kuthanda, kuphela umhlaba kufuneka ucetywe ngokucokisekileyo kwaye uthele.

Ngokuchasene nemvelaphi yengcambu, kwimiyezo yeentyatyambo, ii-workbills, iinduli ezinamaqabunga zikhangeleka kakhulu. Iifoto zezi zityalo ezintle zenze ukuba kube lula ukuqonda indlela zonke zihluke ngayo kwaye zihlukile. Eyona nto ibonakalayo phakathi kwabavelisi beentyantyambo yi-scabiosa ebomvu, inkwenkwezi kunye ne-caucasian. Iibini zokuqala ziyiminyaka, kwaye iyokugqibela iyimizuzu engapheliyo. Zonke iintyatyambo zibukeka kakuhle, zikhangelelana kunye nezinye izityalo, zimi ixesha elide ekunqunyeni.

Similar articles

 

 

 

 

Trending Now

 

 

 

 

Newest

Copyright © 2018 xh.atomiyme.com. Theme powered by WordPress.