ZempiloIzifo neemeko

Ubuthathaka emzimbeni: kubangele. Iingcebiso zeengcali

Wonke umntu ufumana ixesha elithile ukukhathala nobuthathaka emzimbeni. Izizathu zolu rhulumente zinokuhluka. Ukuchonga ukuba kufuneka. Oku kubangelwa kukuba ububuthakathaka obunzima bunokudityaniswa neengxaki zempilo ezinzulu.

Ukubonakaliswa kobuthathaka

Ikwahluka. Ngokuphuhliswa kwezifo ezithintekayo, "uhlaselwa" ngokukhawuleza. Ubuthathaka obubukhali obubonisa ukuqala kwesi sifo. Njengoko ukuxiliswa kukunyusa, ukuvakalelwa okunjalo kuyanda. Nangona kunjalo, ngo kunyango olufanelekileyo, imeko yomntu ihamba ngokuqhelekileyo.

Ubuthathaka, obubangelwa ngumthwalo ophezulu okanye obuthakathaka, buvela kancane kancane. Ekuqaleni, umntu ulahlekelwe ngumdla kumsebenzi, kwaye kuza ukuphazamiseka nokunyamezela okuqhubekayo. Emva kwesikhashana, isigulane siyakhathazeka, inzala kuyo yonke into ejikelezile, kubandakanywa nobomi bodwa, iyaphela.

Ngenye indlela le nto ibonakaliswe ngayo? Ziziphi iimpawu kuye? Ubuthathaka obangelwa zizidlo ezinzima okanye ukungondleki kubonakaliswe ngendlela efanayo nangomntu ongaphantsi kwemvakalelo. Nangona kulo mzekelo, umntu unalo iimpawu ezinxulumene nezifo ezinjengobundlobongela, isikhumba seqhenqa kunye nesibhakabhaka, izikhonkwane ezinobunzima kunye neenwele, uxinzelelo lwegazi oluphantsi nokunye okunjalo.

Ubuthathaka emzimbeni: kubangele

Ukuncipha kwemikhosi kungabonwa phantsi kweemeko ezahlukeneyo. Ngokuqhelekileyo, le meko ihamba neyinkimbinkimbi yezinto ezinobungozi, ezinempembelelo embi kwimpilo yomntu.

Ngoko kutheni kubuthathaka emzimbeni? Izizathu zalo mqathango zingaba ngolu hlobo:

  • Umsebenzi ophantsi;
  • Ixesha elixakekile;
  • Ukungabi nako kokulala;
  • Ukungondleki kwaye, ngenxa yoko, ukungabikho kwamavithamini emzimbeni;
  • Umsebenzi ongalingani kunye nokuphumla;
  • Ukutya okunzulu.

Ukuba unayo impawu, kufuneka ubone ugqirha.

Ukuba ubuthathaka obunamandla, obuphuhlisiwe ngenxa yezinto ezidweliswe, zilele, zimele zipheliswe. Ngamanye amagama, kufuneka ukwandise umsebenzi wakho womzimba, ufumane ukulala ngokwaneleyo, udle ngokufanelekileyo, unokuphumla kunye nezinto.

Kutheni kukho ubuthathaka ezandleni?

Sixelele ukuba kutheni kukho ubuthathaka ngokubanzi emzimbeni womntu, ngasentla. Nangona kunjalo, kwezinye iimeko le meko ibonwa kuphela kwiindawo ezithile zomzimba. Ngokomzekelo, abantu abaninzi banesikhalazo sobuthathaka obungunaphakade ezandleni zabo. Ngokweengcali, le mpawu ixhaphake ngokuqhelekileyo kwiindlela zobuchopho.

Cinga ngezona zinto ezibangela ukuba ubuthathaka beenyawo ezingaphezulu:

  • Stroke. Xa ukusasazwa kwe-cerebral kuphazamiseka, impawu zibonakaliswa kungekuqaleni. Isimo esinjalo sokugula sisenokungabikho kuphela ubuthathaka kwezandla, kodwa nokukhawulelana nokuhamba kweengalo, kunye nokubangelwa ukuxakeka kwegazi, intloko, ukungazi kakuhle nokuthetha.
  • Polineuropathy. Esi sifo sihlala sihamba nobuthathaka. Kancinci ikhula. Emva koko, iintlungu ezivuthayo kwimida kunye neengxaki zengqondo zongezwa kuyo.
  • Radiculopathy. Ngenxa yesifo esinjalo, intlungu entanyeni, i-irradiating esandleni, iyimpawu. Ngokuqhelekileyo, izigulane zinokunciphisa ukhetho ngamandla, kunye nokuphulwa kobuninzi beminwe emininzi kunye nommandla kwi-forearm.
  • Myasthenia gravis. Ubuthathaka ezandleni bukhula ngokuhlwa, kunye nangemva kokunyanzeliswa ngokuphindaphindiweyo kwesandla okanye isandla.

  • Isifo sikaPasinson. Ngenxa yesifo esinjalo, ukungathandeki kubonakaliso, kunye nokuhamba kwezandla. Kwakhona esi sifo sihamba kunye nentuthuzelo kwimilenze ephezulu.
  • Multiple sclerosis. Kule meko, ubuthathaka kwimigangatho engaphezulu lunokuba ngamabini amabini okanye omnye, ongenamathelwano kunye nokufuduka. Kukho nezinye ezininzi iimpawu ezinxulumene nazo.

Ezinye izizathu

Kutheni kungabikho ubuthathaka emzimbeni? Izizathu zokunciphisa amandla kunye nokuphazamiseka kwezandla kufuneka zichongwe ngugqirha. Ngokuqhelekileyo iimpawu ezinjalo zivela ngenxa yeengxaki zengqondo, kunye ne-Guillain-Barre syndrome, ukukhubazeka kwe-cerebral, i - scalyosis yamathambo kunye ne-syringomia.

Kufuneka kwakhona kuqatshelwe ukuba imbangela yobuthathaka ezandleni zingabikho kwaye izifo zengqondo. Ngokomzekelo, kwabanye abantu le meko ibonakala kwizifo ze-rheumatic, izilonda zesisombululo zemizila yezandla kunye nokunye.

Iingxaki ngeemisipha

Ubuthakathaka obuthathekayo yingxaki eqhelekileyo. Inokuhamba kunye nezifo ezahlukileyo. Ngokuqhelekileyo, isikhalazo esinjalo sichazwa ngumgqirha okanye kwi-neurologist.

Ukuthetha ubuthathaka obuthathaka, izigulane zicinga ngengxaki yokunyakaza, ukukhathala, ukunciphisa ubunzima obukhulu kunye nobutyebi. Kubantu abadala le meko idla ngokugqithiseleyo kwimigangatho ephantsi.

Iingcali zithi ukungaphumeleli kwentliziyo kubonakaliswa nje kuphela kwi-dyspnea enzima, kodwa nangokungakwazi ukwenza umsebenzi oqhelekileyo. Uninzi lwezigulane aluchazi kakuhle imeko enjalo, ekuthiwa yi-weakness muscle.

Ziziphi ezinye izifo ezinokubangela ubuthathaka bomzimba?

Ezi zizathu zi no:

  • Ukuguqula i-osteoarthritis. Le ntsholongwane yanciphisa kakhulu ukuphakama kweendululo zamalungu. Oku kunceda ekunciphiseni imithwalo enokunyamezela, okubangelwa ubuthathaka kwimisipha.
  • Ukuphazamiseka kokutshintsha (uhlobo lwesi-2 lweswekile lwesifo sikashukela). Esi sifo sihambelana nomonakalo kwi-peripheral neurons. Kule meko, umntu unokuba nokhathala, ukunganakwa kunye nobuthathaka kwimilenze ephantsi.

Njengomthetho, zonke izicatshulwa zezizathu zobuthakathaka obuthathaka emva kokufikelela kumntu oneminyaka engama-40 ubudala.

Ukuba uphawu olunjalo luvela kwintsana, oku kubonisa ukukhubazeka kwenkqubo yesifo. Ngoko ke, kwimimiselo yokuqala yobomi, ugqirha kufuneka ahlolisise nje imeko eqhelekileyo yintsana, kodwa ne-tone yeesisu zakhe.

Ukunciphisa itoni ye- muscle kudibene nokuxhatshazwa kokuzalwa kunye nezinye izizathu.

Ngaloo ndlela, ubuthakathaka bemisipha buyakhula ngezizathu ezahlukahlukeneyo. Le meko ivela kwizifo zesishukela se-nervous (i-peripheral okanye i-central system ye-nervous), iingxaki ze-endocrine (i-adrenal insufficiency, thyrotoxicosis, hyperparathyroidism) nezinye izifo (umzekelo, kwi-dermatomyositis okanye i-polymyositis, i-dystrophy ye-muscular, i-myochondrial myopathy, hysteria, botulism, IAnemia).

Yintoni endiyenzayo? Iingcebiso zeengcali

Ukuba kukho ubuthathaka emzimbeni okanye kwiindawo ezithile, kufuneka uqonde ukuba kutheni kwenzeka. Ukuba le nto ihambelana nokutya okanye indlela yokuphila ngokubanzi, ngoko kufuneka ukuba uqalise utshintsho kuyo. Ufanele uhambise ngakumbi, uthathe iivitamin complexes, ukhulule ngakumbi, njalo njalo.

Unyango lobuthathaka

Kwimeko apho le meko ihambelana nezinye iimpawu ezingathandekiyo, ngoko kuyimfuneko ukudibana nodokotela. Okokuqala kufuneka uqhagamshelane nomgqirha lowo, emva kokubhalwa kweemviwo, kufuneka akubhekiselele kwingcali encinane (umzekelo, i-neurologist, i-cardiologist, i-traumatologist, njl.).

Ukunyanga ubuthakathaka besifo, ugqirha ukhetha i-regimen yonyango. Kwezinye iimeko, izigulane zichazwe i-thrombolytics kunye neuroprotectors, kunye ne-vitamin complexes ezahlukeneyo. Ukongezelela, unyango olungumqondiso olwenziwayo, ukuxilisa umzimba, ukuzivocavoca umzimba, i-physiotherapy, njl. Njl.

Isibheno esikhatywayo ngokukhawuleza kumgqirha obuthathaka emzimbeni kuya kukuvumela ukuba ungagqithisi nje le nto ingathandekiyo, kodwa ukukhusela ukukhula nokuphuhliswa kwayo kwezilwanyana ezinzulu.

Similar articles

 

 

 

 

Trending Now

 

 

 

 

Newest

Copyright © 2018 xh.atomiyme.com. Theme powered by WordPress.