Ukuzifeza, Psychology
Iintlobo zememori yabantu
Imemori yona msebenzi obaluleke kakhulu oqaphelayo ofezekisa indima yokudibanisa phakathi kwexesha elidlulileyo, elikhoyo kunye nekamva kweso sifundo. Enyanisweni, yinkqubo yokuthabatha, ukugcina kunye nokuvelisa iziganeko zangaphambili. Kukho izidibaniso eziphambili zeememori ezisusela kwiisiseko ezahlukeneyo.
Iintlobo zememori, kuxhomekeka ngexesha lokugcina ulwazi
Imemori, iindidi zazo ezahlula ngokwexesha lokugcinwa kolwazi, limelelwa ngolu hlobo lulandelayo: elifutshane, ixesha elide, ixesha elide, ukusebenza kunye nezofuzo.
Ilula kakhulu imemori yangoko. Ikuvumela ukuba ugcine ulwazi kuphela kwindlela yokujonga ngayo.
Uhlobo olulandelayo lokugcinwa kwexesha elide lwengcaciso imemori yesikhashana. Ikuvumela ukuba ulondoloze idatha ngexesha elincinane, malunga nemizuzu engama-30-40 ukusuka kwixesha olifumanayo. Unokuqikelela ukuba lolu hlobo lomemori ngumthamo, umzekelo, inani elikhulu lemifanekiso, izinto okanye iimpawu umntu angakwazi ukuvelisa ngomzuzu ukususela ngexesha lokukhumbula. Umthamo wememori yee-short-term ukuya kwi-unit units ezili-10. Olu hlobo lokukhumbuza luphawu lwesimo esithi "indawo." Le propati ibonakalisa xa inani leedata liphuphuma, kwaye liqulethwe ukuba ulwazi olutsha luyifakela endaweni endala, ngaphandle kokushiya emininzi yememori.
Inguqu yokusebenza ijolise ukugcina idatha ngexesha elimisiweyo. Ekupheleni kwexesha elichaziweyo, idatha esuka kwimemori ephambili ikhohliwe. Ngokuqhelekileyo eli xesha lihlala ixesha elide ukuya kwiintsuku eziliqela.
Oku kulandelwa ziintlobo ezibalulekileyo zeememori njengexesha elide kunye nemfuza. Ixesha elide likuvumela ukuba ulondoloze ulwazi ixesha elide. Idata egcinwe kuyo ingadlala ngokuphindaphindiweyo, kodwa kuyimfuneko ukuzama umzamo wokuzikhethela kwaye uqale inkqubo yokucinga. Olu hlobo lwenkumbulo luvumela umntu ukuba akhumbule ulwazi oluthe lwafumana ngaphambili kwaye alusebenzise. Imemori yexesha elide ithathwa njengelona hlobo olubalulekileyo ebomini bomntu, kuba lisetyenziswe rhoqo. Imemori ye-Genetic ibandakanya ezo nkcukacha ezidluliselwayo kwaye zenziwa kwakhona ngelifa kwaye zigcinwe kwi-genotype yabantu.
Iintlobo zememori ngokweziko zengqondo ezibandakanyekayo
Ngokwale mqathango, ezi ntlobo zeememori ziyahlukana : eziphicothiweyo, ezibonwayo, imoto, ezitshintshileyo, ezichukumisayo, ezithandekayo nezomzwelo.
Eyona nto iphuhlisiwe ithathwa njengememori ebonakalayo. Ikuvumela ukuba ulondoloze kwaye uvelise idatha ngendlela yemifanekiso ethile ebonakalayo.
Ukukhumbula imemori ikhumbula idatha evela ngokuva. Oku kubandakanya umculo, intetho, njl.
Iimoto okanye oko kuthiwa imemori yememori ikuvumela ukuba ukhumbuze ukuhamba kweempawu ezahlukeneyo. Olu hlobo lukhoyo phakathi kwezemidlalo kunye nabantu ababandakanyeka kwimisebenzi yomzimba.
Uhlobo oluthile lweememori lusekelwe ekukhunjuleni iimvakalelo ezivela xa umntu evakalelwa into ethile. Inkumbulo enjalo isebenza ngokubambisana kunye neembonakalo ezibonakalayo, ezikuvumela ukuba ubuyekeze umfanekiso ochanekileyo wento.
Imemori ebonakalayo ikhona kubantu ukusuka ngexesha lokuzalwa kwaye idibene neentlobo ezahlukeneyo. Kuqhubeka ubomi.
Imemori yokutya ijongene nesantya sokutya. Olu hlobo luphunyezwe ngokugqithiseleyo kwiitera, abapheki, i-confection kunye nabanye abantu, abaye badibana nokupheka ngandlela-thile.
Iintlobo zeememori zengqondo zivumela ukuba ugcine iimpawu ezibangelwa ngamava athile angamava. Ngokucacileyo ngakumbi umvakalelo, ulwazi oluthe xaxa umntu analo kunye nangona kunjalo.
Zonke iindidi zememori ezichazwe apha ziyimpawu ezibalulekileyo zobomi bomntu kwaye zinegalelo ekuphuhliseni okuqhubekayo ngobuntu besifundo.
Similar articles
Trending Now