Zempilo, Impilo yabasetyhini
Izibilini kwisisu: izizathu, iimpawu kunye nemiphumo
Njengoko uyazi, izicubu zingabonakala kuyo nayiphi na into. Phakathi kwabemi besetyhini, kukho ukusabalala ngokubanzi komhlaza wesibeleko. Le ndawo yendawo yokutya ihlamba ithatha indawo yesibini emva kweengxube zebele. Kwiimeko eziphambili, iiseli zomhlaza zidlula emlonyeni wesibeleko ukuya kwisini. Izicubu zaseprayimari zale lungu aziqabile. Zonke i-neoplasms zihlukaniswe zibe zilungileyo kwaye zibi. Kwimeko yokuqala, iiseli ezenza i-tumor zinesakhiwo esifanayo nesigqeba. Oko kukuthi, baqhelekile. Iimfucu ezinobungozi ziquka "iisypical" zeeseli. Ngokuqhelekileyo, akufanele kwenzeke emzimbeni, kuba ukuhlukana (ukwahlula) akuphelelanga ngokupheleleyo. Ukuxhamla kwisisu kungabikho okulungileyo kwaye okubi (umhlaza). Ngokuxhomekeke kubukhulu bokubunjwa kunye nesakhiwo seeseli zalo, indlela yokonyango ikhethwe.
Ukuxhaphaka kwezidumbu zesisu
Ngokuqhelekileyo izidumbu ezibi kakhulu ezikwisini. Ngokuqhelekileyo baxhamla kwamanye amalungu. Kwiimeko ezininzi, umhlaza uhluma kwiindonga zobuncansi. Oko kukuthi, indawo eyona ndawo yokuqala yenkqubo enobungozi ngumlomo wesibeleko. Ngamanye amaxesha iziqhamo zesisu zixhatshaza umdlavuza (labia). Ngokuqhelekileyo, i-tumor idibana ne-neoplasm ebuhlungu yesinye (isilawuli kude). Umhlaza oyintloko oyisiswini ngowama-1-2% kuphela phakathi kwezilwanyana ze-oncological inkqubo yokuzala. Iyakwenzeka nanini na ixesha elidala. Isiganeko santlanzi siwela kwiminyaka engama-50 ukuya kuma-60. Izibilini kwisisu ziya phambili ngaphambili, ukuba le ntokazi inenani elikhulu lokuzalwa ku-anamnesis. I-cell squamous ekhethiweyo yengongoma yomdla ixhaphakile. Le noplasm ivela kwiimpawu ze-epithelial ezingenanto.
Izibilini ze-Benign zesisu zenzeke kaninzi kunomdlavuza. Bahlakulela kwizinto ezixhamlayo, ezinamafutha kunye nezihlunu. Ngokungafani neentsholongwane, izilonda ezinobunzima zenzeka ngokuphindaphindiweyo kwiminyaka evundileyo. Ngokuqhelekileyo, bafumanisa ukuba ngabafazi abaneminyaka engama-20-50 ubudala. Nangona kunjalo ukuba azinqweneli ukusasazeka, unyango lwale migaqo luyimfuneko.
Iimbangela zesisu kwindawo yesini
Kutheni kukho i-tumor ngaphakathi kwesini? Nangona uphuhliso olukhawulezayo lwe- oncology, izizathu zokuphuhliswa komhlaza azikaziwa. Kukholelwa ukuba ukuhlukahluka kwento nganye ye-neoplasm inokuvela kwimvelaphi eyahlukileyo. Ngokomzekelo, ukuphuhliswa kwe-cell-cell adenocarcinoma kuhambelana nomphumo ongathandekiyo we-diethylstilbestrol (DES). Le nxalenye ingeyomsebenzi wokwenza ama-hormone wesini, okwenziwa kwisiqingatha se-20 leminyaka. Ngaphambili, i-DES yayimiselwe abafazi ngeengxaki ezahlukahlukeneyo zokujikeleza kokuya esikhathini, njengendlela yokukhulelwa, kunye nokuthintela ukulahleka kwamathambo. Nangona kunjalo, kamva kwavela ukuba le chiza linomphumo we-tatogenic kwi-fetus. Kuyabasetyhini abaye bavezwa kwi-DES ngexesha lophuhliso lomntwana, umngcipheko wokuhlaselwa ngumhlaza wesisu unyuke kakhulu. Le nto ibangela ukuba kubonakale ukukhanya kwe-cell adenocarcinoma esemncinci (iminyaka engama-19-24).
Ukongezelela, ezi zilandelayo zizathu zesifo somhlaza wesisu esisisiseko:
- Igciwane le-papilloma. Kukho iintlobo ezininzi ze-pathogen. Ezinye zazo zifumaneka kwiiseli ezilahlayo.
- I-Adenosis yesini. Le ntsholongwane ibonakaliswe ngokutshintshwa kwepithelium yiplatili kunye neeseli ezigwenxa. Kwezinye iimeko, olu tshintsho lugcinwa emva kokuqalisa kokuhamba kwindoda ebomini abasempilweni.
- Ukuqhawuka okungapheliyo kwesini. Ngokuqhelekileyo kudibene nokusetyenziswa kwamacenge e-uterine. Iyakhula kunye neenkqubo eziphambili zokusasazeka kwe-bacterium ne-viral etiology (vaginitis).
- Ukutshaya.
- Ngaphambili, ukuqala komsebenzi wesondo kunye noshintsho oluqhelekileyo lwamaqabane.
- Impembelelo yombanezelo emzimbeni.
Ziziphi iintlobo ezinobunzima ezinokuthi ziphuhlise ngaphakathi kwesini?
Isisu sesisu sesisu asikho isifo se-oncological. Ivela kwiiseli eziqhelekileyo zomzimba. Ngokuqhelekileyo, izicubu ezinobungozi zesitho zobulili zifunyanwe kubasetyhini abaneempembelelo ze-hormonal background. Ezi zintlobo zolu hlobo ziyahluka:
- I-Lymphoma yesini. Esi sifo esinobunzima sithathwe kwiisitifiketi ze-adipose. Iyenzeka kangangoko kunamanye ama-neoplasms.
- I-Fibroma yesini. Ivela ngenxa yokusasazeka kwezicubu ezinxibelelwano.
- I-Myoma yesini. Ikhula ngenxa yokukhula kweeseli ezihamba kakuhle.
- Fibromioma. Olu lwakhiwo ludibanisa iiseli zezihlunu ezihamba kakuhle kunye nezicubu ezixhamlayo. Kwenzeka ngokuphindaphindiweyo kunezinye izicubu ezikhoyo zesini.
- Hemangioma. Ivela kumlenze womlenze webhunga. Iyakwazi ukuquka i-capillaries okanye iiswini.
Ukongezelela, izicubu ezinobunzima ezikhulayo kwi-vagina ziquka i-papillomas kunye ne-cysts. Iyokuqala - ngenxa yokusasazeka kwendawo yokupapa yama-epithelium. Zifumaneka kubasetyhini abanesifo se-HPV. Ama-cysts angama-vaginal avela kwiisisiti ezinobungqina. Ezi zifundo ziyimivumba egcwele umbane.
Izakhiwo ezinobungozi: iintlobo
Kukho izigaba ezininzi zesifo somhlaza wesisu. Izibilini ezibi kakhulu zesini zihluke kwisakhiwo sakhe, indlela yokukhula, isigaba. Ngokuxhomekeke kuhlobo lomhlaza, ukuxela kunye neendlela zokunyanga ziyakunikwa. Kwi-hertology, izicubu ezinobungozi kwisisu zihlukaniswe ngezi zinto ezilandelayo:
- Ploskokletochnye imfundo. Olu hlobo lomhlaza luvela kuma-95% amatyala. Ngokuqhelekileyo ikhula ngokuthe ngqo kwimvelaphi yenkqubo. Ngokuqhelekileyo, umdlavuza uhlala kwindawo yesigxina esiswini kwisisu somlomo.
- IMelanoma. Olu lwakhiwo lubhekiselele kwiimvumba ezinemibala. Iphawulwe ngogonyamelo olushushu, ukuphuhliswa okukhawulezileyo kunye nokuthambekela kokunciphisa. Ngokuqhelekileyo, i-melanoma ikhula ibe ngumfazi wesisu. Okunqabile kakhulu, yile ngqumbo enkulu.
- Sula i-cell adenocarcinoma. Kwenzeka kubasetyhini abaselula. Ubhekisela kwizondo ezixhomekeke kwi-DES.
- Adenocarcinomas Secondary. Ezi zicubu ziyi-tumastases ze-tumors ezivela kwezinye izitho.
- Sarcoma. Ngokuqhelekileyo, sisifo sebhinqa. Ingakwazi ukukhula ukusuka kwi-musculature epholileyo okanye ephihliweyo (ivela kubantwana abancinci).
- Isisu seGerminogenic se-vagina. Uhlobo olukhethiweyo lomhlaza lubonakaliswe kukuba iisypical cells zakhiwe ngexesha lokubambile kwizithobe zesini. Ingenzeka nanini na ubudala, ngokuphindaphindiweyo-kubantwana.
Ngokuxhomekeka kwimeko yokukhula, i-endophyte neopophyte neoplasms zodwa. Iyokuqala - phuhlisa eludongeni lombutho. Umdlavuza we-Exophytic ukhula ngaphandle, oko-kungena kwisigxina somfazi. Kukholelwa ukuba oku kuhlengahlengwa kuninzi kuninzi kwandiswe ngendlela ye-hematogenous (metastasis).
Ukuxhamla kwesisu: iimpawu zentsholongwane
Umhlaza wesisu awukwazi ukubonakaliswa ixesha elide. Ngamanye amaxesha iimpawu ziyaqatshelwa, ezifana nentlungu kwisisu esezantsi, ukubonakala kokuphuma kwegazi ngexesha lokwabelana ngesondo, i-leucorrhoea. Xa i-tumor ifinyelela kubukhulu obukhulu, kunokubakho ukuvalelwa komzimba ongaphandle kwamanye amabhinqa, ukuphulwa komgca, ukuxhatshazwa. Izimpawu ezifanayo ziyabonakala kwiindlela ezilungileyo kunye ezimbi. Ukongeza kwintlungu kunye nokuphuma kwegazi, ukuvuvukala kwe-node ye-tumor kungahlakulela. Kule meko, uphawu oluphambili lubuhlungu, i-hyperemia ye-membrane ye-mucous, mhlawumbi - ukuphuma kwe-purulent (ulceration, necrosis).
Izigaba zesifo somhlaza wesisu
Isigaba sokuqala sijongwa ngaphambi komhlaza. Oko kukuthi, ukutshabalalisa kweeseli sele kusekhona, kodwa abazange bangene ngaphakathi kwimizimba yamathambo. Isigaba sokuqala sibonakaliswa kukuba i-tumor size ayidluli kwi-2 cm ububanzi. I-Cancer ayikhuli ibe yimiba engqongqo yodonga lwamanzi kwaye ayifakwanga kwi-lymph nodes. Kwinqanaba lesibini, ubukhulu be-tumor bu ngaphezu kwe-2 cm. Ngelo xesha, iingqimba ezinzulu azifakelwa ngaphakathi, azikho i-metastase zengingqi. Ukuba ukongeza kwi-node ye-tumor kukho umgca wokungena ngaphakathi, ke le nqanaba lesithathu lomdlavuza wesisu. I-lymph nodes, iindonga ze-pelvis encinci zinokuchaphazeleka. Kwisigaba sesine, i-tumor ihluma kwizitho ezikufuphi okanye iindawo ezikude.
Ukuxilongwa kwesifo somhlaza wesisu
Ngendlela yokwenza i-exophytic, ukuxilongwa kokuqala kwesisu somzimba kungenziwa ngokusekelwe ekuhlolweni kwegazi. Iifoto zalolu hlobo lomhlaza zingabonwa kwiincwadi ezizodwa. Izicubu zangaphandle zangaphandle zifana nekholifulawa. Beka ukubunjwa kwamaselula kwimfundo kunokwenzeka kuphela emva kwe-biopsy kunye nokuhlolwa kwe-histological and cytological. Ngaloo ndlela, imvelaphi yesisu iyakutyhilwa. Kuphela emva kwesigqibo sakhe sogqirha ugqirha unokutsho ngokuchanekileyo: ingaba isigulane sinomhlaza okanye hayi.
Izindlela zokonyango kweendlela eziphathekayo
Ukuba kukho i-tumor enobungozi kufuphi ne-vagina kunye neendonga zayo, amaqhinga okonyango axhomekeke kubukhulu besakhiwo. Ngokuqhelekileyo kwiinyanga ezintathu zokuqala ugqirha kuphela ubona isigulane. Ngokunyuka kobukhulu besisu okanye ukubonakala kwazo naziphi na izimpawu, unyango lwenziwe. Ngokuqhelekileyo, ama-papillomas kunye namaziko e-vascular aqhubekile, ukuchithwa kwe-electrocoagulation, ukususwa kwelaser. Ukuba i-tumor inesiseko esiphezulu, iyancipha.
Unyango lomhlaza wesisu
Kwiimvumba ezibi zesigaba se-vaginal 1-2, unyango olunzulu luyenziwa (ukususwa kwesini, ngamanye amaxesha ngesisu kunye nezixhobo). Ukongeza, i-chemo-, iphotodynamic kunye ne-radiotherapy zisetyenziswa. Ngenkqubo ye-oncology eqhubayo, imisebenzi eyenziwa yintsebenzo. Ukuba kukho iimitha ezithintekayo, misela kuphela unyango lwezonyango.
Ukuthintela ukubonakala kweesisu kwizondo
Ukuze ukuphepha ukuvela kunye nokuphuhliswa kwezicubu kwisisu, kuyimfuneko ukutyelela ngokukhawuleza i-gynecologist (engekho ngaphantsi kwe-1 ngexesha ngonyaka). Kwakhona, omnye akufanele azimele ngokuzimelela ukuqala unyango ngamahomoni, kuba iziyobisi kufuneka zimiselwe kuphela ngugqirha. Xa kukho nayiphi na impawu yokukhubazeka, kuyafaneleka ukuba kuhlolwe uvavanyo lomzimba. Ukuba kukho umngcipheko wokuba nomhlaza, kubalulekile ukuyeka ukutshaya, ukuseka ukutya.
Ukuxela izibilini kwisisu
Isibhengezo sixhomekeka kwimvelaphi yesikhumba, kunye nemeko jikelele yowesifazane. Ekubeni kwimizimba ye-neoplasms ebunobunzima, kuyimfuneko ukugcina rhoqo i-gynecologist. Ukuba kuyimfuneko, susa i-tumor. Ukugxekwa kwesifo somhlaza wesisu kuxhomekeke kwisigaba senkqubo ye-oncological. Ngokomyinge, izinga lokusinda leminyaka emihlanu liyi-50-60% kwizigulane ezithatha unyango olukhulu kunye neyeza.
Similar articles
Trending Now